Skip to main content

Vormsi tuulepark kummitab jälle

Kuigi eelmisel kevadel koguti Vormsile 20 tuulegeneraatori rajamise vastu sadu allkirju, pole Viljandi ettevõtjate firma OÜ Vormsi Tuulepark kaotanud lootust ehitada "inimtühjale" Vormsile 20 tuulegeneraatorit, et saada kätte taastuvenergiale ette nähtud riigi toetused. Seda raha pole vähe, mistõttu käiku on läinud väga peened skeemid. 2009 kevadel kirjutas ennast Vormsi valda üllataval kombel sisse ligi sada uut inimest, saavutati see, et valla volikogus istub OÜ-ga Tuulepark seotud mees Ove Koska, keda pole Vormsil kunagi varem nähtud.
Nüüdseks on ära räägitud osa maaomanikke, kuuldavasti on asjast huvitatud ka saarel mõjukad vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed. OÜ Vormsi Tuulepark ise püüab kokku osta maid, näiteks vanematelt rootslastelt, niivõrd, kui neid on müügil. Vormsi 2010 tööd alustanud vallavanemast Uku Kuudist vabaneti sel varasuvel. Kas polnud küllalt koostööaldis tuulepargi rajajatega? Vallavolikogus pidi olema saavutatud seis, kus vajalik häälte arv detailplaneeringu muutmiseks saadakse kätte. Vormsilastele, keda ettevõtjad vist peavad süütuteks pärismaalasteks, on lubatud soodushinnaga elektrit, umbes nagu saaks saarel tegutsevast generaatorist otse juhtmeid vedada inimeste majapidamistesse!
1. augustil toimub Vormsi üldkogu, mille vallavalitsus korraldab, et nö. üle küsida vallaelanike arvamus tuulepargi teemal. Kevadel 2010 tuulepargi vastaste korraldatud allkirjade kogumise kuulutas vallavalitsus "manipuleerituks". Paljud vormsilased, kellega on asi jutuks tulnud, ei julge midagi arvata, sest siin saarel on kõik omavahel seotud. Hirmutab ka kohalik viis inimeste arvamusi mõjutada, näiteks sel kevadel põles ühel ööl ära Saarel elavete soome looduskaitsjate, tuulepargi ja lageraiete vastaste auto.
Hämmastab see, et ühelt poolt soovitakse saarel justkui vastu võtta turiste, teisal oldakse valmis kogu saar maha müüma paari ettevõtja ja maaomaniku huvides ja muutma see tööstusmaastikuks. Viljandi ettevõtja, kel soov taastuvenergeetika toetused kätte saada, võiks otsida Eestimaalt mõne mahajäetud tööstusmaastiku ja oma unistused seal teoks teha. Aga ilmselt arvas ta, et just siin ääremaal on kõige lihtsam asju ajada, paari võtmeisikuga diili teha ja ülejäänud inimesed nagunii ei julge midagi arvata. Loe ka:

Comments

  1. eiole wõimalik, et meie saarel selliseid asju juhtub???!!! lugupidamisega enn

    ReplyDelete
  2. alailma juhtub hullemaidki asju, ehk miks sõna kui ka teras peavad alati haljad olema. rana

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Minu aasta 2023, mõned märkmed

 Vaatan, et 2023 pole ma kirjutanud ühtegi blogipostitust! Ja avaldanud olen ainult ühe ajaleheartikli "Barbie" filmist Eesti Ekspressis ja lisaks Postimehes ühe ülevaate arvamusfestivali Fenno-Ugria paneelarutelu taustaks (mida ka vedasin). Töörohkemat aastat annab meenutada ja seepärast ajakirjanduslikult kirjutada pole jõudnudki. Töökoormus meenutab 1990ndaid, kui tegin Eesti Ekspressi Areeni, ilmutasin ühiskondlikku aktiivsust ja olin samaaegselt magistrantuuris! Töönarkomaani jaoks muidugi ongi töötamine  loomulik olek, ei kurda.  Nii et 2023 oli väga tore ja tulemustele orienteeritud aasta, vaatamata ajaleheartiklite nappusele! 2023 tähistab minu jaoks tegelikult väikest karjääripööret. Avan  tausta: suurest poliitikast ehk riigikogust kukkusin rahva tahtel teatavasti 2019 välja, järgnevad koroona-aastad jätkasin õpetamist Tallinna ülikoolis, lisaks olin soolise palgalõhe vähendamise projekti (REGE) kommunikatsioonijuht (akadeemilise töö koroona-aastatel varjutas küll p

Eesti kultuur on alati olnud „multikultuur“. Intervjuu vastused ajakirjale Kulttuurivihkot jaanuar 2019. Ilmumas. Küsimused Maarit Haataja

Kuidas näeb välja 101-aastane Eesti kultuur tulevikus? Eesti kultuur jääb ka tulevikus omanäoliseks, ma arvan, ehkki globaalsed mõjud on üha rohkem tunda. Eesti kultuur on alati olnud mitmekesine „multikultuur“, sest meil on siin ajaloo vältel alati elanud erinevaid rahvusi. Minevikust on meil baltisaksa pärand, 20.sajandist nõukogude pärand. Vene vähemuse kultuuril on ikka olnud koht Eestis. Eesti kultuur on segu, kameeleon, mis muudab oma värve kiiresti, vastavalt trendidele ja moevooludele. Tal on siiski tuum, mida iseloomustab depressiivsus, must huumor, mõnevõrra head maitset ja ka tahumatust, toorust. Meie kultuur on pisut pehmem oma mentaliteedilt kui soome kultuur, ta on palju tagasihoidlikum kui vene kultuur. Tal on palju ühist läti kultuuriga, ehkki me võib-olla ei tunnista seda endale meelsasti. Popmuusikas on eelpool nimetatud tendentsid kõige huvitavamad. Täna on meil näiteks hea eesti rap -muusika, artistid nagu Arop, Nublu, Reket jt. Nõukogude pärandit kasu

Kuidas muuta sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks? Debatt sotsiaalministeeriumis, 13.12.2022

Sotsiaalministeeriumi "Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu" esitluse puhul 13.12 j uhtisin debatti, kuidas muuta abstraktne ja kohati kauge sooline võrdõiguslikkus inimestele arusaadavaks ja enesestmõistetavaks argipäeva osaks, et see seostuks inimeste endi tajutud sooga seotud probleemidega nagu palgavaesus, palgalõhe, lähisuhtevägivald, hoolduskoormus. Tänud, asekantsler Hanna Vseviov, Müürileht peatoimetaja Aleksander Tsapov, käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson, Taskufeministi sisulooja Greta Roosaar ja haridusteadlane, HTM nõunik Mare Oja elava vestluse eest. Eelnevalt tutvustasid sotsioloogid Jaanika Hämmal ja Marianne Meiorg värsket soolise võrdõiguslikkuse monitooringut. Tänud Grete Kaju, Agnes Einmann ja sotsiaalministeerium korraldamast! Vaata üritust:  https://youtu.be/xXXAVo_o_uY